Kirjalik kokkulepe on odav kindlustus
Üks lehekülg asukoha, tüübi ja kulude kohta hoiab ära vaidluse ka aastate pärast.
Piiriaed puudutab alati kahte peret ja just seal tekivad kõige sagedamini vaidlused. Selgitame, mida ütleb seadus, kuidas piir enne tööd kindlaks teha ning mida naabriga kirjalikult kokku leppida.
Nii ei jää aed mõne sentimeetri võrra valesse kohta ega jää kulud ühe pere kanda. Allpool käime läbi kõik sammud alates piirimärkidest kuni võimaliku vaidluseni.
Aia joon tuleb võtta piirimärkide järgi, mitte vana aia, heki ega kaardirakenduse järgi.
Asjaõigusseaduse § 128 järgi määratakse piir maakatastri andmete ja piirimärkidega. Maa- ja Ruumiamet soovitab otsida märgid maastikul üles katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli abil. Märk võib olla ka maa all või rohu sees, nii et otsige hoolega krundi nurkadest ja kohtadest, kus piir suunda muudab.
Maa- ja Ruumiameti sõnul ei saa kaardirakenduse põhjal otsustada, kas ehitis jääb üle piiri, ja katastrikaardil võib piir olla ebatäpne. Telefoni GPS aitab märki otsida, kuid piisavalt täpne see ei ole.
Piirimärke tohib paigaldada ja taastada ainult litsentsiga maamõõtja. Ta kutsub kohale kõik omanikud, kelle kinnistul on selle piiriga ühine piiripunkt, ja koostab piiriprotokolli. Kutset ei tasu eirata: kui kutsutud omanik kohale ei tule, loetakse ta piiri asukohaga nõustunuks.
Kui naabrid saavad piirist erinevalt aru, on piiri kindlakstegemisel määrav maamõõtja seisukoht. Piirimärkide taastamise ja piiri kindlakstegemise kulud jagavad naabrid võrdselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Tõmmake märkide vahele nöör ja pildistage märgid. Omanik peab piirimärgid säilitama ega tohi neid ümber paigutada. Kui märk tööde käigus hävib, võib naaber nõuda taastamise kulude hüvitamist sellelt, kelle tegevuse tõttu see juhtus. Paluge ehitajal postid märkida nii, et puur märke ei riivaks.
Allikad: Asjaõigusseadus, Maa- ja Ruumiamet, maaomaniku meelespea.
Asjaõigusseaduse § 151 järgi on kahte krunti eraldav müür, hekk, kraav või muu selline asi naabrite ühiskasutuses, sõltumata sellest, kellele see kuulub. Seda ei tohi kasutada vastuolus otstarbega ega nii, et see kahjustab naabrit. Harku vald ütleb otse, et kui piirdeaed eraldab kahte kinnistut, on koostöö naabritega kohustuslik.
Maa- ja Ruumiamet soovitab oma plaane naabritele varakult tutvustada ning piirirajatiseks oleva aia ehitamise, muutmise või eemaldamise puhul omavalitsusega nõu pidada. Ehitusteatise menetluses võib vald ehitusseadustiku § 36 järgi kaasata ka naaberkinnistu omaniku.
Leppige kokku ja pange kirja aia asukoht (täpselt piirile või tervikuna ühe krundi maale), tüüp, kõrgus ja ilus külg, ehituse ja hoolduse kulude jagamine, jalgvärav piiril, tööde aeg, ligipääs naabri poolelt ning see, mis saab vanast aiast ja hekist. Lisage skeem või pakkumine, millel aia joon on näha, ja kirjutage mõlemad kokkuleppele alla; enamasti piisab allkirjastatud lehest või selgest e-kirjade vahetusest.
Kontrollige enne ka planeeringut, sest see võib määrata aia lubatud kõrguse ja läbipaistvuse. Kahe naabri soovitud kinnine aed ei pruugi seal lubatud olla.
Seadusest tulenevad naabrusõiguse kitsendused kehtivad kinnistusraamatusse kandmata, kuid tehinguga seatud kitsendus kehtib kolmandate isikute, näiteks uue omaniku, suhtes alles siis, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Kui aed jääb osaliselt naabri maale ja soovite kindlust ka pärast müüki, soovitab Maa- ja Ruumiamet leppida kokku piiriülest ehitamist lubava asjaõiguse kandmises kinnistusraamatusse.
Allikad: Asjaõigusseadus, Harku vald, rajatised, Maa- ja Ruumiamet, maaomaniku meelespea, Ehitusseadustik.
| Aed täpselt piiril | Aed ühe krundi maal | |
|---|---|---|
| Kelle maal aed seisab | Postid on piirijoonel, aed jääb mõlema krundi peale. | Aed on tervikuna ühe omaniku maal, piirist veidi eemal. |
| Ehituskulud | Jagatakse kokkuleppe järgi, näiteks pooleks. | Üldjuhul maksab aia omanik, tema otsustab ka tüübi. |
| Hooldus | Aeda kasutavad mõlemad, pange hoolduse jagamine kirja. | Omanik vajab ligipääsu ka välisküljele, näiteks värvimiseks. |
| Sobib, kui | Naabrid saavad hästi läbi ja soovivad sama aeda. | Kokkuleppele ei jõuta või soovite ise otsustada. |
Praktiline võrdlus, mitte õiguslik hinnang.
Seaduse järgi kannavad naabrid võrdselt piirimärkide paigaldamise kulud ja, kui ei ole kokku lepitud teisiti, ka piiri kindlakstegemise kulud. Piirirajatise korrashoiukulud jagatakse võrdselt siis, kui mõlemad seda kasutavad. Uue aia ehitushinna jagamine tuleb aga ise kokku leppida. Just see tekitab hiljem kõige rohkem tüli, kui midagi kirja ei pandud.
Kõige lihtsam on jagada arve pooleks. Kui üks naaber soovib kallimat aeda, on õiglane, et ta maksab vahe ise, näiteks kui üks soovib kinnist aeda, kuigi teisele piisaks rullvõrkaiast. Võib ka jagada piiri kaheks lõiguks, mille kumbki ehitab ja hooldab ise, kuid ühise tüübi ja kõrgusega.
Hinnatasemest annab aimu meie hinnatabel: rullvõrkaed maksab paigaldatuna 25–45 €/jm ja 3D paneelaed 35–60 €/jm. Näiteks 40 m 3D paneelaeda maksab 1 400–2 400 €, pooleks jagades 700–1 200 € kummalegi. Täpse summa annab kirjalik pakkumine pärast tasuta mõõdistust.
Küsige pakkumist, kus aed, väravad, vana aia eemaldamine ja äravedu on eraldi ridadel. Siis on selge, kes mille eest maksab. Leppige ka kokku, kelle nimele tehakse leping ja arve.
Allikad: Asjaõigusseadus.
Piiriaeda on lihtsam ehitada, kui meeskond saab töötada mõlemal pool piiri. Asjaõigusseaduse § 147 järgi peab naaber lubama üle oma maa materjali vedada, seal käia või sõita, kui ehitada saab ainult nii, see on hädavajalik ja talle tagatakse kahju hüvitamine. Veel parem on lihtsalt kokku leppida, millal tullakse, kust käiakse ja kuidas muru pärast korda tehakse.
Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis, nii et piirihekki või piiril kasvavat puud ei tasu aia jaoks ühepoolselt maha võtta: leppige see naabriga kokku. Üle piiri ulatuvaid oksi ja juuri võib ära lõigata siis, kui need kahjustavad krundi kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul eemaldanud.
Piiri ääres võivad kulgeda ka naabri või võrguettevõtja kaablid ja torud. Selgitage nende asukoht välja enne puurimist; kellelt küsida ja kui lähedale tohib kaevata, selgitame juhendis aed tee ja trasside lähedal.
Allikad: Asjaõigusseadus.
Kui vana aed on vajalik ka naabri huvides, näiteks tema koera või laste pärast, ei tohi seda asjaõigusseaduse § 151 järgi tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Leppige kokku, millal vana aed maha võetakse ja kui kiiresti uus asemele tuleb, et naabri hoov ei jääks vahepeal lahtiseks.
Ehitist tuleb hoida nii, et selle kokkuvarisemine või osade eraldumine ei kahjustaks naaberkinnistut, ja ohustatud naaber võib nõuda ohu kõrvaldamist. Alati ei pea kogu aeda välja vahetama: viltu vajunud postid saab sageli remontida ja katkised väljad asendada.
Kui aia ehitamisega kaasnevad kaevetööd sügavamal kui 30 cm, vajab ehitusseadustiku lisa 1 järgi uue aia rajamine ehitusteatist ja ehitusprojekti ning vana aia lammutamine ehitusteatist. Üksiku osa asendamine samaväärsega teatist ei vaja; täpsemalt selgitame seda ehitusteatise juhendis. Pange kirja ka see, kes vana aia eemaldab ja kuhu materjal viiakse.
Allikad: Asjaõigusseadus, Ehitusseadustiku lisa 1.
Ärge alustage tööd vaidluse ajal. Kui naaber ei soovi ühist aeda, saate aia ehitada tervikuna oma maale ning otsustada tüübi ja aja ise, arvestades planeeringu nõuetega. Kui vaidlus on piiri asukoha üle, tellige maamõõtjalt piiri kindlakstegemine: siis on määrav maamõõtja seisukoht, mitte naabrite mälestused.
Kui aed ehitati heauskselt üle piiri, peab naaber seda asjaõigusseaduse § 148 järgi taluma, kuid võib nõuda aia alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Üle piiri ulatuva osa eemaldamist võib naaber nõuda siis, kui ehitaja oli pahauskne või kui naaber vaidles vastu enne ehitamise algust või hiljem, kuid hiljemalt ajal, mil eemaldamine ei olnud veel seotud ülemääraste kuludega.
Maa- ja Ruumiamet loetleb lahendused: mõõdistusvea korral tellige piiri kindlakstegemine, muidu leppige naabriga kokku piiri muutmises, piiriülest ehitamist lubavas asjaõiguses või hüvitises või tõstke aed ümber. Hüvitise suuruse kokkulepe kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse.
Piirimärgi ja selle kulude küsimuses soovitab Maa- ja Ruumiamet pöörduda kõigepealt naabri poole ning nõuete esitamist ja kohut kaaluda alles siis, kui kokkulepet ei saavutata. Aia enda üle vaidluses küsige nõu valla ehitusspetsialistilt ja keerulisemal juhul juristilt.
Allikad: Asjaõigusseadus, Maa- ja Ruumiamet, maaomaniku meelespea.
Üks lehekülg asukoha, tüübi ja kulude kohta hoiab ära vaidluse ka aastate pärast.
Siis saame aia joone ja postide kohad kohe õigesti planeerida ning pakkumine on täpsem.
Kui kulud jagatakse, saab sama eelarvega valida jäigema aia või parema värava.
Kui naaber kõhkleb või piir on ebakindel, pange aed veidi oma krundi poole. See on turvalisem kui vaidlus postide üle.
Vana aed ei olnud piiril ja uus aed jäi osaliselt naabri maale.
Aastate pärast mäletavad naabrid kulude jagamist erinevalt.
Märk hävis puurimisel ja maamõõtjale tuli maksta.
Naaber vajas seda koera jaoks ja tema hoov jäi päevadeks lahtiseks.
Hekk oli mõlema naabri oma ja tüli algas enne, kui aed valmis sai.
Ilusa külje suunas ei lepitud kokku ja naaber vaatab aastaid poste.
Ei pea. Aia võib ehitada täpselt piirile või tervikuna ühe krundi maale. Leppige valik naabriga kirjalikult kokku, sest sellest sõltub, kuidas ehitus ja hooldus jagatakse.
Kui aeda kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad seaduse järgi korrashoiukulud võrdselt. Uue aia ehituskulude jagamine leppige enne tööd kirjalikult kokku, näiteks pooleks või nii, et kallima aia soovija maksab vahe.
Kui aed on vajalik ka naabri huvides, ei tohi seda asjaõigusseaduse § 151 järgi tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta. Leppige enne lammutamist kokku, millal see toimub ja kes materjali ära veab.
Tellige piiri taastamine litsentsiga maamõõtjalt, sest telefoni GPS ega kaardirakendus ei anna piisavat täpsust. Maamõõtja kutsub naabrid kohale ja taastamise kulud jagatakse võrdselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Kui aed ehitati heauskselt, peab naaber seda taluma, kuid võib nõuda maa omandamist või perioodilist hüvitist. Eemaldamist võib ta nõuda, kui ehitaja oli pahauskne või kui naaber vaidles vastu enne ehitamist või hiljem, ajal, mil eemaldamine ei olnud veel ülemäära kulukas (asjaõigusseadus § 148).
Ainult siis, kui ehitada saab üksnes naabri maad kasutades, see on hädavajalik ja naabrile tagatakse kahju hüvitamine (asjaõigusseadus § 147). Kui aeda saab ehitada ka oma poolelt, leppige ligipääs naabriga lihtsalt kokku.
Kontrollitud 27.09.2026. See juhend ei ole õigusnõu: enne tööd kontrollige kehtivaid nõudeid.
Tasuta mõõdistusel vaatame piiri, pinnast ja ligipääsu ning koostame kirjaliku pakkumise, mida saate naabriga arutada.